Ilmar, sisserännanu, võileivatortide meister: “Värske leib on see, mis ahjust tuleb!”
Minu lugu: pärast Vabadussöda jagati möisamaad siinkandis asundustaludeks laiali. Nii ei ole Karja külas päris saarlased, vaid sisserännanud. Mina tulin söja ajal, kui tädimees läks sötta ja tal oli abi vaja. Olin siis 12-aastane ja läksin Karja kooli.
Kui Karja Pagar möisaaita sisse seati, olin mina poes esimene müüja. Tööle oli minna 1 km – talvel jala, suvel rattaga. Müüsime vaid pagaritooteid – leivad, saiakesed ja plaadikoogid. Tol ajal oli kuum kaup Karja Saarlase leib ja Karja Peenleib, mida käidi isegi Muhust toomas. Vastlapäeva eel aga olid kuklite virnad maast laeni – öösel tehtud ja hommikul pidi kõik kiirelt välja minema. Ajapikku hakkasime Tallinnas käima ja kaupa juurde tooma – kompvekke jms. Ainult pühapäeval oli pood kinni. Aastal 2000 jäin pensionile.
Mis minu lemmik Karja leib on? Ikka värske leib! Paneme võileivale suure vorstitüki. Siia kulub kaks tükki, üks ei kata ära. Tomatit ka.
Olen suur vöileivatordimeister ja jagan siinkohal ühe retsepti:
Ilmari rukkileivakilutort
2 pätsi Karja Rukkileiba
10 kanamuna
majoneesi
kalapuljongit
0,5 kg kilu
200 gr maitsetamata toorjuustu
kaunistamiseks: 5 kirsstomatit, 5 vutimuna, tilli
„Lõikasin leibadel koorukesed ära, panin viilud kandiku peale, niisutasin neid natukene kalapuljongiga ja panin vahele kilu, keedumuna ja majoneesisegu. Nii tegin 3 kihti, aga kõige peale tegin majoneesi ja toorjuustu segu, katsin sellega kogu tordi ära, panin kilu, tomatid, munad ja tilli peale ja oligi valmis.”