Karja Pagaril on väga vahvaid koostööpartnereid, neist paljud restoranid Saaremaal, kellele küpsetame leiba-ciabattat-baguette-kukleid. Pakume suvehooajaks ideid, kuhu minna ja mida seal pakutakse. Käisime restoranidel külas ja kokkasime koos vabas õhus midagi algava hooaja menüüdest – peategelaseks Karja leib. Retsepte jagame ka – saate ka ise kodus proovida, aga salakoostisosad jäävad ikka kohapeal avastamiseks. Nii et tere tulemast suveks Saaremaale! Meie oleme hooajaks valmis!
Fotod: Mari Arnover
Mis algav 2017 hooaeg KuKuule toob?
Toomas Leedu – omanik ja peakokk:
Oleme Kuressaare ainus kalarestoran. Mul on kalaga suhe olemas. Olen ka ise kirglik kalamees ja annan oma panuse, aga restorani kogused on suured ning kõike ise ei jaksa teha. Nii ostame kala kaluritelt, salatid kasvatab meile oma aednik ja leivad küpsetab lauale Karja Pagar. Kohalike tootjatega on hea koostööd teha ning parimat pakkuda, mis meil siis saarel on.
Kui teiste jaoks on kalendris punasega jaanipäev, jõulud ja uus aasta, siis meil on juulis üks päev kui kaluritel on siinkandis pidu – kalurite päev. Tavaliselt ei lenda siis järgmisel päeval lind ka mitte ja kui värsket kala peaks kuskil müügil olema, siis on see nagu lotovõit. Lisaks tuleb arvestada kalade hooaegasid – linaskil näiteks keeluaeg 20.juuni kuni 20.juuli, korralikku lesta võid oodata juulis-augustis jne.
Hooajal on ikka nii, et päevad on pikad – kl 2 magama, kl 7 hommikul saad juba kalurilt paadist kõne, et tead, sain just seda ja toda. Uni on veel nii silmas, aga no sai ülesanne võetud värske kalaga tegeleda, mis sa teed.
Kui koolist praktikante tuleb siis neil on alguses värske kalaga raske. Nad on harjunud külmunud kala kasutama ja see on pisut šokeeriv kui pead kõigepealt lihahaamriga elusat haugi “maha rahustama”. Sügisel tagasi kooli minnes saavad hakkama kõigi siinkandis leiduvate kaladega. Isegi linaski fileerimisega, millest soovitan vähekogenutel hoiduda (kala on hästi libe, väga tugevate luudega ja oht endale haiget teha kõrge).
Omalt poolt pakume klassikalise retsepti kiluga, mille muudab hõrguks käsitööleib ja õrn, jooksev muna:
KILUVÕIKU UPUTATUD MUNAGA
Karja leib
Või
Vabajooksukanamuna
Roheline salat
Tomat
Punane sibul
Till
Vürtsikilu (poevalikust ma kahjuks ühtegi head tootjat ei oska soovitada – leidke mõni tuttav tegija või võtke vürtsikilu tegemine ise ette – see tasub end kuhjaga ära)
Prae leiba võiga pannil mõõdukal kuumusel kuni see muutub õrnalt krõbedaks. Pane 1 liitri vee kohta 0,5 tl soola ja 1 spl 30% äädikat. Kuumuta vesi keemiseni, löö äkilise liigutusega sisse toores muna ja lase hästi vaiksel tulel keeda 4 min. Kes soovib tooremat muna võib piirduda 3 minutiga. Tõsta valmis muna mõneks hetkeks jäävette ja siis köögipaberile nõrguma. Kaunista praetud leib hea ja paremaga, mis peenralt saada, lisa mõned vürtsikilufileed, tõstke peale muna ja lõigake see serveerides lahti.
Lihtsuses peitub võlu!
Korraldame suvisel ajal nii kontserte kui ka kinoõhtuid – kõik on juhusest alguse saanud orgaaniliselt suuremaks kasvanud. Näiteks Sadu Jam sai alguse sõpruskonnast, kes musitseeris. Astuti sisse, küsiti, kas tohib nurgas ka kuulata. Nüüd on korraldatud oma 30 kontserti ning omandab festivali mõõtmeid – huvilisi 500. Järgmine Jam toimub augustis ja tasub kohale tulla.
Õhtuse kinos raames näitame väärtfilme, mis panevad mõtlema. Enne seanssi võetakse väike kook ja tee või vein – mönus. Näiteks mina ei saa täna enam suurde kinno minna – ma ei kannata popcorni lõhna ja luristamist. Kunagi võtsid kinno hernekommipaki ja oi, kus siis said, kui krõbinaga avada tahtsid! Nüüd pole asigi luristada ja krõbistada. Meil õnneks nii ei ole. Ka Kuressaare Tänavafestival sai nii alguse – keegi hõikas välja ja tehti ka ära. Õhina-põhinal, mis on kift!
Nii et meil siin ikka toimub üht-teist ja värske kala on laual iga päev.
Ootame!