Vaike, Saaremaa Orelifestivali korraldaja, Tallinna Ülikooli muusikaõppejõud: “Saarlased võiksid uhked olla, et neil on nii palju meistrite pille!”
Minu lugu: vanemad on pärit Saaremaalt Mullutust ja Meedlast, ühesõnaga Kaarmalt. Olen sündinud Tallinnas ja olin aastaid Rahvusooper Estonias metsosopran. Teatud vanuses jõuad aga selleni, et soovid korda saata veel midagi enamat. Interpreedina keskendud sa oma arengule ja pidevale enesetäiustamisele, kuid ühel hetkel mõistad, et tahad teha midagi ka teiste heaks. Nii sündis idee ja mõttekaaslus korraldada Saaremaa kirikute heaks heategevuslik orelifestival Helisevad Saaremaa Orelid (4-8.juuli 2017).
Orel on pillide kuningas – järjekorras teine oma mitmekesisuselt peale orkestrit. See mitmekesisus võib olla jahmatavalt üllatav, kõik oleneb orelimängijast – mis loo ta valib ja kui professionaalne ta on. Orel on elav pill, ta ei käi stepslisse, tema eest tuleb hoolt kanda. Mängitakse mitmel manuaalil, samal ajal tõmmatakse registreid, kasutatakse mängimiseks jalgu – see on imetlusväärne koordinatsioon. Kogenud organistide jaoks on väljakutse mängida võõrastel ja väikestel orelitel, kus on piiratud võimalused. Saarema kirikutes on tegemist tõeliste meistrite pillidega, mis on ajalooliselt väga-väga olulised. Ning oluline on hoida neid ka töökorras. Sellepärast festival ellu saigi kutsutud – tegemist on heategevusliku ettevõtmisega, millega toetatakse orelite korras ja hääles hoidmist. Kõik festivaliga seotud inimesed panustavad aega ja ressursse vastavalt võimalusele. Esinemas käivad tipus olevad muusikud, kellel pakkumised samaaegselt esinemisteks ka välismaal, aga ometi leiavad aega ka Saaremaale tulekuks.
Minu jaoks on oluline, et festivalil tekiks imeline hetk ja emotsioon. Näiteks laulda on võimalik noodist igavalt, aga on võimalik ka tekitada midagi palju enamat. Laulmine on energia tekitamine, emotsioonide keel. Esinemisega on võimalik panna hing laulmisse, liigutada emotsionaalselt publikut. Lisaks on kirikutes väga eriline akustika ja klassikalise muusika jaoks on see ideaalne. Pillid ja helid muutuvad müstiliseks vanast orelist tuleb sageli heli viitega ja organist peab nö “ette mängima”, lisandub laulja hääl oreli vastas ning publik seal keskel saab helivoos kümmelda. Tekib imeline hetk. Ja see ongi meie eesmärk, et kuulaja saaks erilise laengu.
Festivali on korraldatud tänaseks juba 13 aastat. Meil on ka fänne, kes võtavad selleks ajaks puhkuse ja käivad kõik viis kontserti läbi, sest igas kirikus toimub ju ainulaadne etteaste erinevate muusikutega. Isegi rahvusvaheliselt tuntakse huvi. Sel aastal on meil Eesti (Saaremaa) interpreetide kõrval ka organist Enrico Presti Itaaliast. Lisaks elavdab festival ka kohalikku elu. Kui esimest korda tegime, kolmes kirikus, et testida, kas ideel on jumet, jäi minu jaoks aeg seisma – esimesel korral vooris inimesi igast suunast – sain aru, et akustiline muusika läheb inimestele korda ja inimesed vajavad muusikalisi elamusi. Ega klassikaline muusika ei ole muidu sajandeid niisama vastu pidanud – seal on oma vägi sees.
Ja peale kontserte on traditsiooniks saanud, et suu saab magusaks tänu Karja Pagari plaadikoogile. See on tõesti kena traditsioon.
Ning lisaks annab Karja Pagar sel suvel ideid avastada Kirde-Saaremaad ka Karja Pagari seikluskaardiga. Sellest juba varsti lähemalt.
Kohtume järgmisel nädalal festivalil, Karja kirikus!
http://